Infoturbe küpsustaseme hindamine aitab näha suuremat pilti

Tänapäeval tehakse enamik toiminguid interneti kaudu ja seega on aina olulisem vaadata, kas andmed on ikka võõraste silmade eest turvaliselt kaitstud. Siin tuleb appi infoturbe küpsustaseme hindamine (cyber maturity assessment ehk CMA), mis aitab aru saada, millised võiksid olla puudujäägid ning mida turvalisuse tagamiseks paremini teha.

KPMG küberturvalisuse eksperdi Igmar Ilvese sõnul ei mängi infoturbe küpsustaseme määramisel rolli, kas tegemist on väikse või suure organisatsiooniga. „Sageli kiputakse arvama, et kui majas on vähemalt üks IT-spetsialist, siis ongi küberturvalisus tagatud. Tegelikult tuleb mõelda kaugemale ja küsida endalt, millised võivad olla tagajärjed, kui sellel ainukesel IT-spetsialistil ei ole küllaldaselt teadmisi küberturvalisusest, või mis juhtub, kui tal on küll kõik teadmised olemas, aga ta otsustab ootamatult töökohta vahetada,” ütleb Ilves.

See ei tähenda aga, et tuleks kindlasti veel üks IT-spetsialist palgata. Ilvese sõnul on riski maandavaid operatsioone teisigi, näiteks on abi pidevalt uuendatavast dokumentatsioonist, nii et info teatud paroolide või ettevõttele kuuluvate arvutite kohta on piisavalt detailne ja arusaadav.

Hetkeolukorra kaardistamine algab intervjuust kliendiga

Selleks et oma ettevõtte või organisatsiooni infoturbe olukorda paremini hinnata, on KPMG Eesti küberturvalisuse meeskond välja töötanud taskukohase võimaluse, mis annab ülevaate, milline on infovarade kaitsmise ja küberohtudele reageerimise võimekus.

Tegemist pole traditsioonilise IT-auditiga, vaid väga laiale spektrile keskenduva teenusega, mis põhineb kliendil ja temalt kogutud infol. Töötajatega tehakse nimelt intervjuu, mille käigus esitatakse küsimusi ettevõtte praeguste kaitsemeetmete kohta.

Ilves rõhutab, et kõige olulisem on vastata võimalikult ausalt ja rääkida asjadest täpselt nii, nagu need on, kuna see aitab luua infoturbe hetkeolukorrast selgema ja konkreetsema pildi. Tõestusmaterjali toimingute või vastuste kohta ei küsita.

Planeeri, kaitse ja enneta

Hindamise võtmetegevuseks on niisiis intervjuu kliendiga, mis kestab reeglina 1,5–2 tundi ning jaguneb neljaks alamteemaks.

Esimene on planeerimine, mille käigus küsitakse asutuse info- ja küberturbe tegevuste planeerimise, turvateadlikkuse tõstmise ning juhtkonna ja teiste võtmeisikute vastutuse kohta.

Järgmisena uuritakse kaitsmise ja ennetamisega seotud konkreetsete meetmete kohta ettevõtte olulisemate varade kaitsmisel.

Küsimused avastamise ja reageerimise kohta selgitavad välja, kas ja milliseid meetmeid kasutatakse küberrünnakute ja muude ohtude avastamisel.

Taastamise osas uuritakse, millised on meetmed ettevõtte tegevuse taastamiseks pärast potentsiaalset küberrünnakut vms.

Hinnang võimaldab järeldusi teha

Kõik intervjuu käigus esitatud küsimused põhinevad rahvusvahelistel standarditel ja valdkonnas kasutatud meetoditel ning selle tulemusel kujunevad välja eraldi hinnang iga alamteema kohta ja ka lõplik koondhinne. „Ilma konkreetseid ettevõtteid ja nimesid nimetamata anname kliendile lisaks ka aimu, kuhu tema ettevõte Eesti kontekstis paigutub,” sõnab Ilves.

Eksperdi sõnul läheb hindamisel paremini nendel ettevõtetel, kes viivad järjepidevalt läbi IT-auditit ja turvatestimist ning on teatud standardeid ja infoturbe raamistikke juba varem juurutanud.

„Üldiselt arvavad ettevõtjad, et nende seis on parem, kui see tegelikult on. Inforbe küpsustaseme hindamise tulemused kinnitavad aga sageli vastupidist,” sõnas Ilves.

Võetakse arvesse ka erisusi

Tihti saavad probleemid alguse infoturbe nõrgimast lülist ehk inimesest, seega tuleks küsitlusse kaasata kõik teemadega igapäevaselt kursis olevad töötajad. Hindaja saadab küsimused ettevõttele juba enne intervjuu toimumist.

Infoturbe küpsustaseme hindamise puhul antakse aru, et iga ettevõte ja organisatsioon on erinev. „Eesmärk on olukord realistlikult ära kaardistada, et mõista, kus võiks midagi parandada ja millised on suurimad riskid,” selgitab küberturvalisuse ekspert.

Hindamise järel esitletakse ettevõtte esindajatele analüüsitud tulemusi ning koostatakse raport, kus on lisaks hinnangule välja toodud ka tegevuskava olukorra parendamiseks. „Oluline on mõista, et tegemist pole süvaanalüüsi ega IT-auditiga, vaid üldise ja laiahaardelise hinnanguga, mis sõltub suuresti kliendilt saadud vastustest,” rõhutab Ilves.

Seega on inimene küll infoturbe nõrgim lüli, aga samas väga väärtuslik, kuna temalt saadud info on turvalisega seotud riskide maandamiseks hädavajalik.